Programm

(uksed avatakse kell 19.45)

(uksed avatakse kell 8.50)

Katarina Talumäe, Eesti Juristide Liidu president

Hanno Pevkur, kaitseminister

Väitlusjuht: dr. iur. Mart Susi, Tallinna Ülikooli inimõiguste professor

Arutelul osalevad: PhD Ülle Madise, õiguskantsler; Kalev Stoicescu, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees; Rainer Saks, julgeolekuekspert; Merili Arjakas, Diplomaatia peatoimetaja ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nooremteadur

Avaplenaaristung keskendub nelinurgale NATO, Eesti, rahvusvaheline õigus ja õigusriik. Kas rahvusvahelisel õigusel põhinev maailmakord muutub illusoorseks, kui agressioonid ja sõjakuriteod jäävad õiglase karistuseta ning üha enam juhindutakse maailmapoliitikas printsiibist „Kellel jõud, sellel õigus“? Kas Eesti on valmis taasiseseisvumise ajal sõnastatud demokraatliku õigusriigi põhimõtteid järgima ükskõik kui erandlikus ja omariikluse edasikestmist ähvardavas olukorras? Milline kaal on NATO köögipoolel rahvusvahelise õiguse ja õigusriigi põhitõdedel? Esinejad käsitlevad omavahelises diskussioonis lisaks nimetatud teemadele kõige aktuaalsemaid julgeolekuküsimusi ning NATO hetkeolukorda rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste kontekstis.

Väitlusjuht: dr. iur. Priit Pikamäe, Euroopa Kohtu kohtujurist

Arutelul osalevad: Küllike Jürimäe, Euroopa Kohtu kohtunik, kolmanda koja president; mag. iur. Lauri Madise, Euroopa Liidu Üldkohtu kohtunik; PhD Iko Nõmm, Euroopa Liidu Üldkohtu kohtunik, Kristel Siitam-Nyiri, Euroopa prokurör

Esmalt arutatakse retrospektiivselt, kuidas toimus 20 aastat tagasi Eesti kohtusüsteemi astumine dialoogi Euroopa Liidu kohtuga ning millised olid esimeste seal teenistusse asunud Eesti kohtunike ees seisnud peamised proovikivid. Seejärel vahetatakse mõtteid, kuidas paistab Eesti kohtute tegevus Euroopa Liidu kohtu vaatenurgast ning võetakse vaatluse alla peatselt jõustuv Euroopa Liidu kohtu tegevuse reform.

Pärast plenaaristungi lõppemist kell 14 siirduvad osalejad sektsioonidesse, s.t jagunetakse viide toimumiskohta: Vanemuise kontserdimaja, Tartu Ülikooli aula, Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskus, V Spa konverentsikeskus, Lydia hotelli sündmuskeskus.

Väitlusjuht: dr. iur. Karin Sein, Tartu Ülikooli tsiviilõiguse professor

Dain M. Muru, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettevõtluse osakonna jurist
Finantsteenused – kas õnn või õnnetus? Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti vaatenurk

Siim Tammer, Finantsinspektsiooni juhatuse liige
Vastutustundliku laenamise põhimõte: kapitalinõuded ja trahvid vastutustunde kiirendina

Jüri Puust, Swedbanki kohtumenetluse osakonna juhataja
Võlausaldaja vaade tarbijakrediidi regulatsioonile

PhD Piia Kalamees, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tsiviilõiguse kaasprofessor
Näita käppa ehk kas välja petetud eID abil sõlmitud laenuleping on kehtiv?

Järjest enam räägitakse Eestis võimust võtvast majanduslangusest ja peaaegu igal nädalal tuleb uudiseid töökohtade koondamise kohta. See seab ohtu ka tarbimislaenude, sh eluasemelaenude tagasimaksmise võimekuse, suureneb võlgnike arv ja sellega seonduvalt kasvavad sotsiaalsed probleemid. Sektsioonis käsitletakse antud teemat, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist nii riikliku järelevalve (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja Finantsinspektsiooni) kui ka krediidisektori vaatest. Kas kehtiv õigus võimaldab tagada tarbijate finantsturvalisuse keerulistel aegadel ja kus on kõige olulisemad kitsaskohad?

Samuti küsitakse järjest sageneva küberkuritegevuse ja identiteedivarguste kontekstis laenulepingu kehtivuse kohta olukorras, kus keegi teine on kasutanud isiku eID-d tarbimislaenu võtmiseks. Seejuures analüüsitakse, kas ja kuidas saab tarbija tugineda laenulepingu tühisusele põhjusel, et tema eID-d kasutades tehtud tehingut ei ole teinud tema ise ega tema volitatud isik, vaid tema identiteet oli pettuse teel kaaperdatud.

Väitlusjuht: Henrik Trasberg, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna uute tehnoloogiate ja digitaliseerimise õigusnõunik

Arutelul osalevad: PhD Helen Eenmaa, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi valitsemise ja õiguspoliitika kaasprofessor; Rauno Kinkar, Advokaadibüroo WIDEN vandeadvokaat ja partner, IT, IP ja andmekaitse valdkonna juht; PhD Meelis Kull, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi masinõppe kaasprofessor, Eesti tehisintellekti tippkeskuse juht

Tehisintellekti üha ulatuslikum kasutamine nii riigi kui ka ettevõtete poolt loob lisandväärtust peaaegu igas tööstusharus ning olulistes valdkondades nagu tervishoid, haridus, transport, riigijuhtimine, julgeolek ja keskkonnahoid. Samal ajal tõusetuvad tehisintellektiga märkimisväärsed ohud: on hulgaliselt näiteid, kus asutuste otsuste ja protsesside osaline või täielik automatiseerimine tehisintellektiga toob kaasa diskrimineerivaid, inimeste privaatsust ulatuslikult riivavaid või muul viisil põhiõigusi kahjustavaid tagajärgi. Tehnoloogia kuritarvitamine on juba täna põhjustanud süvavõltsingutel põhinevate pettuste laine, ulatuslikuma desinfo ning eriilmeliste manipulatiivsete praktikate leviku, aga ka uued küberturvalisuse ohud. Osalejad arutavad, millised on olulised tehisintellektiga kaasnevad väljakutsed riigi ja inimese vaatest. Samuti vaadeldakse, kas või kuidas läbi AI määruse ja laiema õigusraamistiku, rahvusvahelise koostöö ja ka Eesti riigisiseste strateegiate üritame võimalikke ohte adresseerida ning millised õiguspoliitilised vm arengud on vajalikud, et tehisintellekti kasutamine püsiks usaldusväärne ja vastutustundlik.

Väitlusjuht: PhD Tambet Grauberg, Pärnu Maakohtu kohtunik, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna karistusõiguse külalislektor

Arutelul osalevad: PhD Eerik Kergandberg, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi endine liige; Oliver Nääs, Advokaadibüroo WIDEN vandeadvokaat ja partner; Taavi Pern, juhtiv riigiprokurör; PhD Arnold Sinisalu, Kaitsepolitseiameti endine peadirektor

Julgeolekuohtudest tingituna on suurem vajadus koguda salaja teavet ennetavalt, et tõkestada ja avastada kuritegusid. Kriminaalmenetluse ja ohutõrje põimumisel tuleb leida tasakaal avalike huvide ja üksikisiku õiguste vahel. Kas ja millistel tingimustel on tagatud põhiõiguste toime ja kohtulik kontroll inimeste jälgimise üle? Kaitseõigus, kohtumenetluse poolte võrdsuse ja võistlevuse põhimõte seavad nõudeid salaja kogutud teabe kasutamisele kohtumenetluses. Kas julgeoleku või kriminaalmenetluse huvidest lähtudes võib olla õigustatud süüdistatava menetluspõhiõiguste riive ja milliseid tasakaalustavaid meetmeid tuleks seejuures võtta?

Väitlusjuht: dr. iur. Mart Susi, Tallinna Ülikooli inimõiguste professor

Kalev Stoicescu, Riigikogu riigikaitse komisjoni esimees
Rahvusvahelised suhted on inimõiguste nägu

LLM Hent Kalmo, Vabariigi Presidendi õigusnõunik
Totaalkaitse ja põhiõigused

PhD Tiina Pajuste, Tallinna Ülikooli rahvusvahelise õiguse ja julgeoleku professor
Julgeoleku ja rahvusvaheliste kohustuste tasakaalustamine

PhD Merilin Kiviorg, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse kaasprofessor
Religioon ja oht julgeolekule

Kuigi teoreetiliselt on inimõiguste austamine absoluutne nõue ükskõik millistes olukordades, sh sõjaliste konfliktide või nende ohu korral, esitavad konkreetsed ohuolukorrad selle põhimõtte teostatavusele väljakutse. Riigi ja rahvuse julgeolekut eksistentsiaalselt ohustavad rünnakud võivad tõstatada küsimuse, miks ja kuidas on vaja kaitsta inimõigusi, kui sellega võib näiteks vähendada elanikkonna turvalisus ja kestmise perspektiiv. Kas inimõiguste kaitse rahvusvaheline kohustus ikka kaalub üles tõhusad meetmed rünnakute tõrjumiseks või ennetamiseks või nende vastu tegutsemiseks? Samas teame eelmise sajandi õppetundidest, et just geopoliitilised vapustused on viinud inimõiguste põhimõtete ümbersõnastamise või lausa uute põhimõtete väljatöötamiseni. Osalejad arutlevad nendel teemadel nii praktilise teostatavuse kontekstis kui ka teoreetilises raamistikus.

Väitlusjuht: mag. iur. Aaro Mõttus, Tartu Ülikooli riigiõiguse külalislektor, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant, riigiõiguse sihtkapitali nõukoja liige

PhD Allan Sikk, Londoni Ülikooli kaasprofessor
Kuidas taltsutada parlamenti?

Arutelul osalevad: PhD Allan Sikk, Londoni Ülikooli kaasprofessor; PhD Margit Vutt, riigikohtunik, põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liige; MA Armani Pogosjan, Teadus- ja Haridusministeeriumi õigusnõunik

Pikka aega on parlamendiõigus Eestis olnud peamiselt üksnes Riigikogu siseselt huvipakkuv teema. Kuid pärast 2023. aasta Riigikogu valimisi enneolematult teravaks läinud poliitiline võitlus tõstis Riigikogu tegevust käsitlevate põhiseaduse normide ning parlamendisiseste regulatsioonide tõlgendamise ja kohaldamise küsimused avaliku arutelu fookusesse. Ja mitte ainult: viimase aasta jooksul on Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuna parlamendiga seoses teinud pea sama palju lahendeid kui kogu oma senise tegutsemisaja jooksul kokku. Kuna põhiseadus annab Riigikogule keskse rolli Eesti põhiseaduslikus riigikorralduses, on igati asjakohane küsida, kas meie konstitutsiooni- ja lihtõiguslik normistik annavad parlamendile ja selle liikmetele piisavad tagatised, et olla põhiseadusliku staatuse kõrgusel. Kas enamuse ja vähemuse võimalused parlamendi otsuseid mõjutada on tasakaalus?

Väitlusjuht: dr. iur. Triin Uusen-Nacke, Tartu Ringkonnakohtu kohtunik

MA Susann Liin, Tartu Maakohtu kohtunik, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna perekonna- ja pärimisõiguse külalislektor
Ise volitatud – hästi volitatud? Inimese vabadus volitada vs riigi kohustus sekkuda

Arno Ruusalepp, kardiokirurgia osakonna juht, vanemarst-õppejõud
Kuidas jõuda arstiga/kirurgiga kokkuleppele?!

Paavo Uibopuu, notar
Qui facit per alium, facit per se. Esindaja tahe = esindatava tahe?

Sektsioonis arutletakse teemal, kas ja kuidas saame kindlustada heaolu ja turvalisuse puhuks, kui meie arusaamisvõimes toimuvad lühi- või pikemaajalised muudatused. Pime armastus või terviserike. Mida tähendab esindusõigus kõigi asjade ajamiseks ja kas riik peaks sekkuma privaatautonoomiasse? Arutelu teemaks on volitus kui eestkoste alternatiiv ning kas on põhjust kontrollida esindusõiguse teostamist ja kuidas seda teha. Tähelepanu all on patsiendi tahteavaldused. Kuidas olla tark patsient? Kuidas ja milles oleks vaja leppida kokku arstiga?

Väitlusjuht: LLM Monika Koolmeister, Advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat ja partner

Arutelul osalevad: Kilvar Kessler, Finantsinspektsiooni juhatuse esimees; Evelyn Liivamägi, Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler; Indrek Neivelt, ettevõtja; Tõnu Pekk, Tuleva Fondid AS juhatuse liige; Karolin Soo, Tallinna Halduskohtu kohtunik; Miiko Vainer, Eesti Pangaliidu rahapesu tõkestamise toimkonna juht, SEB Pank

Sektsioonis keskendutakse finantssektori eduka toimimise õiguslikule tagamisele – miks Eesti ei ole atraktiivne finantskeskus? Mis on Eesti eelised ja millised on praktikas üles kerkinud probleemid? Mida saaks teha, et Eesti muuta atraktiivsemaks keskkonnaks?

Väitlusjuht: Risto Hübner, Advokaadibüroo Nordx Legal vandeadvokaat ja partner

Andra Laurand, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna haldusõiguse külalislektor
Kaamerad avaliku võimu teenistuses – õiguslik raamistik

Andrus Padar, Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskuse ekspert
Seirekaamerad – müüdid ja tegelikkus

Liisa Ojangu, Eesti Arengukoostöö Keskuse andmekaitse ekspert, endine Andmekaitse Inspektsiooni menetlusvaldkonna juht
Kaamerad – Andmekaitse Inspektsiooni vaade

Esialgsetest ebakvaliteetsete salvestistega tänavakaameratest, millest teleris näidati arusaamatult hägust kujutist kahtlustatavast kurjategijast, oleme nüüdseks liikunud maailma, kus linnad on kaameratega kaetud. Siseturvalisuse arengukavas soovitakse erakaameratega võrgustumist ja tehisintellekti abi avaliku korra tagamiseks. Politseinikel on nii ülikvaliteetset heli kui ka pilti salvestavad vormikaamerad rinnas, taevast valvavad (ja salvestavad?) meie käitumist droonid. Milline on kõnealuste kaamerate võimekus ja millist efektiivsust need korrakaitseorganitele loovad? Milline on õiguslik raamistik ja kas meie põhiõigused on kaitstud nii regulatsioonide aspektist kui järelevalveasutuse vaatepunktist?

Väitlusjuht: MA Liina Lumiste, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna külalislektor, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant

Arutelul osalevad: dr. iur. René Värk, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse kaasprofessor; mag. iur. Andres Parmas, riigi peaprokurör; major Leenu Org, Kaitseväe Akadeemia lektor

Rahvusvahelise kriminaalõiguse üks eesmärke on heidutus – veenmine, et agressioonisõja algatajad, sõjakurjategijad ja inimsusvastaste süütegude toimepanijad jõuavad kohtu ette ning kogu inimkonda halvavad teod ei jää karistuseta. Venemaa kallaletung Ukrainale ning seal peetav sõjapidamise reegleid eirav sõda on tõstnud rahvusvahelise kriminaalõiguse olulisuse ka Eesti jaoks uuele tasemele. Sektsioonis arutame, kas ja kuidas rahvusvahelise õiguse pakutav heidutus võiks toimida Eesti kaitseks. Kuidas toime tulla proovikividega nagu riikide erinev koostöövalmidus ja õiguslik raamistik? Kuidas mõjutab rahvusvaheline kriminaalõigus relvajõudude praktikat ja vice versa? Mida toovad kaasa uued sõjapidamise viisid droonidest küberrünnakuteni? Vähem tähtis ei ole vaadata ka sissepoole: milline on riigi enda roll rahvusvahelise kriminaalõiguse jõustamisel ja mida toob see kaasa Eesti kriminaalõiguse arengule? Rahvusvahelise ja kriminaalõiguse kohtumiskohas otsime vastust nendele ja mitmetele teistele tänases julgeolekuolukorras akuutseks muutunud küsimustele.

Väitlusjuht: Heddi Lutterus, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler

Arutelul osalevad: Liisa-Ly Pakosta, justiits- ja digiminister; Taimar Peterkop, riigisekretär; Mait Palts, Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor; PhD Külli Taro, Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadmussiirde juht

Viimaste aastate pidevate kriiside valguses on meie praegust olukorda hakatud iseloomustama ka kui „permakriisi“ (ingl permacrisis). See tähistab pikemat ebastabiilsuse ja ebakindluse perioodi, mis tuleneb katastroofiliste sündmuste jadast.

Alates 2020. aastast oleme üle elanud koroonakriisi, Valgevene ja -Euroopa Liidu piirikriisi ning energiakriisi. Jätkub sõda Ukrainas, mis on meie julgeolekuolukorra teise valgusesse seadnud. Riigieelarve seis on pingeline, inflatsioon on olnud kiire ja majandus languses. Riigikogus toimunud obstruktsioonist on räägitud kui demokraatiakriisist. Kliimamuutused hoiatavad eesseisva kliimakriisi eest.

Kõik see on pannud surve alla õigusriigi põhimõtted, kus kriiside kiireks lahendamiseks on olnud ja on jätkuvalt vaja leida kiireid lahendusi. Teisalt on sellega kaasnenud ettevõtjate, huvirühmade, meedia ja kodanike kasvav rahuolematus, et riik ei kaasa ega kuula neid ning kaasamine ja dialoog on muutunud näiliseks. Aina rohkem kostab nurinat nii õigusloomeprotsessi kui ka õigusaktide kvaliteedi kohta. Uuteks märksõnadeks on saanud kiirus, paindlikkus, kerksus, säilenõtkus. Samas oodatakse, et otsustamine oleks andmepõhine. Õigusriik, põhiõigused, seaduslikkuse põhimõte jne näivad olevat üha enam põhimõtted, mis tuuakse ohvriks praktilistele vajadustele ja mis kõlavad anakronistlikult.

Osalejad arutavad, kuidas rahuldada nn permakriisist tulenevaid vajadusi, hoides samal ajal meie õigusriiki. Uurime, kas oleme kriiside lahendamise eesmärgil juba hakanud murendama meie õigusriigi alustalasid või milliseid ohtlikke suundumusi viimaste aastate kriiside valguses täheldatakse. Või on vastupidi? Arutame, kas uus aeg nõuabki uusi lahendusi ning juristide ja õigusteadlastena peame andma sellesse protsessi oma edasiviiva panuse. Põhiküsimus on, kuidas leida tasakaal, sest õigusriigi põhimõtete kahjustamine on lõpuks samuti oht meie riigi julgeolekule.

Väitlusjuht: Risto Sepp, Tallinna kohtutäitur

Arutelul osalevad: PhD Kristi Paron, Õiguskantsleri Kantselei laste ja noorte õiguste osakonna vanemnõunik; Merle Liivak, Tartu Linna sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja, pikaaegne laste suhtluskordade praktik; Hannela Teaste, riiklik perelepitaja; Tambet Laasik, Advokaadibüroo Kõrgesaar ja Laasik vandeadvokaat, lepituse ja taasohvristamise teema vedaja

Eesmärk on arutada ekspertidega poolteise aasta eest jõustunud muudatusi laste õiguste valdkonnas – riiklikku perelepitust. Loodetavasti toetavad diskussiooni kolleegid, et tutvustada perelepitusteenust. Sektsioonis kajastatakse osalevate ekspertide vahendusel riikliku perelepituse vajadust, nõrku kohti (kui neid on), kasu (tagasivaade) aga ka arengut tulevikus.

Väitlusjuht: PhD Laura Aiaots, riigiprokurör, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna karistusõiguse lektor

Arutelul osalevad: LLM Norman Aas, Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat ja partner, Tallinna Ülikooli lektor; MA Harrys Puusepp, Kaitsepolitseiameti büroo juht; Kaido Tuulemäe, Majandus- ja Korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör; Martin Tuulik, Harju Maakohtu süüteoosakonna juhataja

Kriminaalmenetluse kestus avaldab mõju julgeolekule. Ühelt poolt soovitakse kiirendada kriminaalmenetluse läbiviimisele kuluvat aega, kuid teiselt poolt seavad menetlusreeglid ning kohtupraktika üha rangemad nõuded tõendite kogumisele. Eeltoodu kohaselt oleks justkui tegemist kahe vastandliku eesmärgiga ning tekib küsimus, kuidas mõlemat eesmärki üheaegselt täita. Järelikult on oluline analüüsida, millised nõuded tõendite kogumisele on põhjendatud ning kuivõrd on kriminaalmenetluse kestust võimalik vähendada, kahjustamata nii menetluse kvaliteeti kui ka põhiõigusi, sh kuivõrd palju saame seda mõjutada riigisiseselt ning milline on Euroopa Liidu õiguse tähendus.

Väitlusjuht: PhD Jüri Raidla, Riigiõiguse sihtkapitali nõukoja liige, endine justiitsminister, Põhiseaduse Assamblee ekspertkomisjoni juht

Arutelul osalevad: PhD Ülle Madise, õiguskantsler; Rein Lang, endine justiitsminister, Põhiseaduse Assamblee ekspert; Heiki Loot, riigikohtunik, Riigiõiguse sihtkapitali nõukoja esimees; Kristel Urke, Kaitseministeeriumi rahvusvahelise õiguse valdkonna juht

Põhiseadus on kõrgemat järku seadus, millele on omane kõrgem üldistustase ning mille mõttel on võrreldes teiste seadustega määratult suurem tähendus. Seetõttu on Põhiseaduse tõlgendamise ruum suurem, kuid ometigi mitte piiritu. Kui õiguslik-poliitiline tegelikkus ja Põhiseaduse tõlgendus hakkavad liigselt erinema ning kui Põhiseaduse tõlgendamist hakatakse painutama eesmärgiga tõestada selle küsitavat vastavust muutunud poliitilisele ja sotsiaalsele reaalsusele, on tulemuseks Põhiseaduse õiguslik ja poliitiline devalveerumine.

Põhiseadust ei tohi kergekäeliselt muuta. Samas ei tohi Põhiseadust ahistada, sellelt ei tohi ära võtta arenguvõimalust ning seeläbi kahjustada riigi ja ühiskonna arenemise võimekust. Põhiseadus ei tohi olla poliitiline mängukann ega ka kivisse raiutud dogmaatiliste normide virn. Eestile eduka tuleviku loomise nimel tuleb Põhiseadust muuta nii vähe kui võimalik, kuid nii palju kui vajalik.

Väitlusjuht: mag. iur. Triinu Rennu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nooremteadur-doktorant

Mag. iur. Triinu Rennu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nooremteadur-doktorant
Maade omandamine ja sundvõõrandamine aastatel 1918−1940

Dr. iur. Priidu Pärna, Tallinna notar
1995. aasta kinnisasja sundvõõrandamise seadus – õigusakt to do nimekirjast

Sektsiooni lõpetab arutelu teemal, kuivõrd on riigikaitseliste objektide maavajadused mõjutanud kinnisasja avalikes huvides omandamise regulatsiooni.
Arutelul osalevad: LLM Ave Henberg, Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna õigusnõunik; Kaupo Kaasik, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse taristuprojektide koostöö koordinaator; Merje Krinal, Maa-ameti maakorralduse osakonna juhataja, Rail Balticu projektijuht

Sõjalis-kaitselistel eesmärkidel maade sundvõõrandamise eriseadustesse ja 1939. aasta baaside lepingu tõttu ette võetud õiguslikesse muudatustesse teeb ajaloolise sissevaate Triinu Rennu. Priidu Pärna ettekandest saame teada, mis andis tõuke 1995. aastal kinnisasja sundvõõrandamise seaduse tegemiseks ning millest võeti eelnõu kirjutamisel eeskuju.
Vestlusringis räägivad praktikud sellest, kuivõrd on julgeoleku olukorra muutus avaldanud mõju kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse regulatsioonile. Arutatakse tekkinud raskusi tasakaalu leidmisel era- ja avalike huvide vahel ja kuidas mõjutab maavajaduse ajaraam läbirääkimisi maaomanikega ning kuidas ikkagi saavutatakse kokkulepe maa omandamiseks.

Väitlusjuht: Liina Naaber-Kivisoo, Viru maakohtu kohtunik

PhD Seili Suder, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja
Kas tehisaru kaotab töösuhtest turvalisuse?

Mag. iur. Thea Treier, nõunik tööküsimustes Eesti Vabariigi alalises esinduses Euroopa Liidu juures
Pärisintellekti sekkumine otsuste tegemisse – kas platvormitöö lõpp?

Dr. iur. Merle Erikson, Tartu Ülikooli tööõiguse professor
Millise kannatuse heastab töötajale töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise korral makstav hüvitis?

LLD Annika Rosin, Turu Ülikooli töö- ja sotsiaalõiguse kaasprofessor
Kas Eesti seadused võimaldavad streikida – mida õppida Soomelt?

Tänapäeva töösuhete reguleerimisel on keskmesse tõusnud järjest suurema paindlikkuse tagamine töölepingu pooltele. Seda võimendavad üha kiirenev tehnoloogia areng ning töötaja ja tööandja teisenevad huvid. Kõige selle juures kipub tagaplaanile jääma tööõiguse regulatsiooni lähtekohaks olev töötaja turvalisus ning põhiõiguste kaitse. Osalejad arutlevad, kuidas tagada töösuhete viimase arengu taustal töötaja privaatsuse ja ülesütlemise kaitse ning streigiõigus.

Väitlusjuht: Kristi Värk, Justiitsministeeriumi andmekaitseõiguse talituse juhataja

Arutelul osalevad: mag. iur. Nele Siitam, riigikohtunik; Leho Laur, Keskkriminaalpolitsei juht; Sten Tikerpe, Advokaadibüroo NOVE IT ja küberturvalisuse valdkonna juht, advokaat; Silver Lusti, Riigi Infosüsteemi Ameti õigusosakonna juhataja

Andmete kaitsmine, aga ka nende kättesaadavus, on tänapäeval tihedalt seotud julgeoleku ja turvalisusega. Samas on Euroopa Liit ja Eesti viimastel aastatel hoogsalt liikunud andmepõhisema ühiskonna poole, mille üks osa on avaliku sektori käes oleva avaliku teabe andmine taaskasutuseks ehk avaandmeteks. Andmete avalikustamine võimaldab ettevõtjatel teha teadlikumaid otsuseid ning luua paremaid teenuseid. Samuti võimaldab andmete avalikkus füüsilistel isikutel paremini mõista, kuidas nende andmeid avalike ülesannete täitmisel töödeldakse. Tegemist on seeläbi avaliku sektori läbipaistvamaks muutmisega. Siiski ei tasu unustada, et avaandmetele omaselt avaldatakse avaandmeid ilma piiranguteta, st tegemist on andmetega, mis on igaühele kättesaadavad. Sealjuures võib avaandmeid taaskasutada esialgsest erinevalt, nii ärilistel kui ka mitteärilistel eesmärkidel. Kas liigne andmete avalikustamine võib mõjutada ühiskonna julgeolekut?

Väitlusjuht: dr. iur. Urmas Volens, riigikohtunik

Arutelul osalevad: Ivo Viires, Ergo Kindlustuse juriidilise osakonna juhataja; Mari-Liis Mikli, Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler; Imbi Jürgen, Eesti Advokatuur esimees; Meelis Pirn, Eesti Juristide Liidu juhatuse liige

Eesti keskmine netokuupalk 2023. a detsembri seisuga oli ca 1600 eurot. Selle summa eest saab finantseerida ca 10 tundi enam-vähem kvaliteetset õigusabi. Aga lisaks on inimesel vaja maksta muude elamiskulude eest (keskmine eluasemelaenu jääk 2023. a lõpu seisuga oli 56 000 eurot, keskmine autoliisingu jääk ca 12 000 eurot). 2021. a alguse seisuga oli mediaanhoiuse summa – millest pooltel inimestel on rohkem ja pooltel vähem hoiuseid – ligikaudu 1300 eurot. Selline keskmise palgaga inimene ei kvalifitseeru ilmselt ka riigi õigusabi saama, kuna pole piisavalt vaene. Seega: kuidas see inimene oma õigusprobleemide lahendamist finantseerima peaks? Kui selleks tegelikkuses võimekust ei ole, siis tuleb küsida, kas ja kuidas on selles olukorras tagatud põhiseaduse §-s 15 sätestatud kohtupõhiõigus ja muud põhiõigused. Võimalike lahenduste üle osalejad arutlevadki.

Väitlusjuht: dr. iur. Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikooli õiguse ajaloo professor

Dr. iur. Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikooli õiguse ajaloo professor; dr. iur. Hesi Siimets-Gross, Tartu Ülikooli õiguse ajaloo ja Rooma õiguse kaasprofessor
Õigusriigi taandamist võimaldanud eriolukorra seaduslik alus Eesti Vabariigi algusaegadel

Mag. iur. Hannes Vallikivi, Advokaadibüroo WALLESS vandeadvokaat ja partner, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant
Väljasaatmine sisejulgeoleku meetmena Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil

Mag. iur. Toomas Anepaio, Riigikohtu andmekaitsespetsialist-arhivaar
Välis-Eesti õigusteadlaste päevad − Eesti õigusmõtte hoidjad

Eesti Vabariigi esimest põhiseadust 1920. aastast peeti omal ajal radikaalsuseni demokraatlikuks ja nimetati vahel ka äärmiselt individualistlikuks, sest selles sisaldus võrdlemisi ulatuslik põhiõiguste kataloog. Vähem on pööratud tähelepanu asjaolule, et seesama põhiseadus võimaldas eriolukorras põhiõiguste kataloogi suurelt jaolt n-ö välja lülitada. Põhiseaduses väljendatu toimimiseks on aga vaja ka nn lihtõiguse tasandit. Marju Luts-Sootaki ja Hesi Siimets-Grossi ettekandes tuleb juttu sellest, milles see lihtõiguse tasand Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil õieti seisnes ja kust see pärit oli. Hannes Vallikivi vaatab ühe konkreetse instituudi näitel, mida tähendas eriolukorras ette nähtud piirangute rakendamine tollases praktikas. Toomas Anepaio ettekandes vaadeldakse aga hoopis erilist olukorda, kui Eesti riik ei saanud toimida, kuid eesti juristid hoidsid siiski alles Eesti õigusmõtet.

Väitlusjuht: Viljar Kähari, Eesti Digivara Liidu juhatuse liige, KÄHARI advokaadibüroo vandeadvokaat

Arutelul osalevad: Ago Ambur, Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht; Hermes Brambat, Eesti Digivara Liidu juhatuse liige, Vaspex Legal juht; Vladislav Linko, Advokaadibüroo Hedman Partners & CO advokaat

Virtuaalvääringute kasvav populaarsus toob kaasa uusi väljakutseid julgeoleku ja pettuste valdkonnas. Sektsioonis keskendutakse krüptorahadega seotud riskidele ja ohtudele, arutletakse õiguslike ja tehniliste lahenduste üle ning antakse praktilisi nõuandeid, kuidas kaitsta oma digitaalset vara.
Eksperdid jagavad oma teadmisi ja kogemusi, et aidata mõista krüptorahadega seotud petuskeeme, rahapesu ja küberkuritegevuse olemust ning anda soovitusi, kuidas neid vältida.
Olgu eesmärk oma investeeringute kaitsmine või lihtsalt teadlikkuse tõstmine, sektsiooni arutelu pakub väärtuslikku teavet kõigile, kes on huvitatud virtuaalvääringute maailmast.

Väitlusjuht: dr. iur. Gaabriel Tavits, Tartu Ülikooli sotsiaalõiguse professor

Mag. iur. Merle Malvet, Õiguskantsleri Kantselei sotsiaalsete õiguste osakonna vanemnõunik
Kahjuhüvitis tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral

Kaire Saarep, Tööinspektsiooni peadirektor
Tööõnnetused ja kutsehaigused Tööinspektsiooni pilgu läbi

Mihkel Nukka, UniLaw Õigusbüroo jurist
Tööga seotud tervisekahjustuste nõuded kohtumenetluses. Väljakutsed ja võimalikud lahendused

Peep Peterson, Eesti Ametiühingute Keskliidu endine esimees ning endine tervise- ja tööminister
Kolgata tee kolmepoolsete kokkulepete saavutamisel tööohutuse ja töötervishoiuga seotud riskide maandamiseks

Tööõnnetused ja kutsehaigused on oluline osa tööelust. Seni ei ole üheselt selge, kuidas tuleb käituda olukorras, kus tööõnnetus või kutsehaigus on aset leidnud. Kas kutsehaiguse ja tööõnnetuse puhul on tegemist riskiga? Kui tegemist on riskiga, kas see on ainult tööandja risk või tegemist on samuti riskiga riigile, millega tuleb igal juhul arvestada? Arutelus otsitakse vastust küsimusele, kelle risk ja mure on tööõnnetus ja kutsehaigus Eesti tänases ühiskonnas.

Sektsioonide toimumiskohtades

14.15–15.40
Meie õiguskultuur

Väitlusjuhid: dr. iur. Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikooli õiguse ajaloo professor; PhD Marko Kairjak, Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi aseesimees, Ellex Raidla Advokaadibüroo vandeadvokaat ja partner

Arutelul osalevad: PhD Marju Lauristin, Tartu Ülikooli emeriitprofessor; Katrin Prükk, Juridica tegevtoimetaja; MA Heili Sepp, riigikohtunik; dr. iur. Paloma-Krõõt Tupay, Tartu Ülikooli riigiõiguse kaasprofessor

Meie Lissabon, meie Istanbul, meie köök, meie kultuuripealinn, meie riik, meie õigussüsteem, meie institutsioon... Kõiges väljendub seostamine, omistamine ja arhetüüpsus: me peame omaks midagi sellist, mida isegi kirjeldada täpselt ei oska. Nii oskame kõneleda meie õigussüsteemist oskamata samas selgitada, mida me täpselt selleks õiguseks peame: mis on õigus, mis on süsteem ja miks ta on tema jaoks just meie, on tema peas ajapikku tekkinud arusaamade ja seoste tulem. Kui juriste on koos mitu, moodustavad need „meied“ mingi sidusaine, mida saaks nimetada õiguskultuuriks – see miski, mis hoiab seda kõike koos, ent ei ole Riigi Teatajast leitav. Või natuke siiski on? Või vähemalt peaks olema? Ja kas juristid üldse peaks rääkima kultuurist, kui meile on õpetatud lähtuma õigusest?

15.40–15.50
Henn Jõksi fondi stipendiaatide väljakuulutamine
Stipendiumid annavad üle Allar Jõks, Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat ja partner, ning Karolyn Krillo, Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi nõunik-kohtujurist

15.50–16.00
Eesti õigusteadlaste päevade osalejate toetuse üleandmine Ukraina abistamiseks
Lõppsõnad
Dr. iur. Priidu Pärna, Tallinna notar